Kissamos

idolobha eliseCrete

I-Kissamos ( Greek ) yidolobha nomasipala osentshonalanga yesiqhingi saseCrete, eGrisi.Kuyinto ingxenye Chania iyunithi kwesifunda futhi ezwe elaliyi Isifundazwe Kissamos ohlanganisa ekhoneni elisenyakatho-ntshonalanga ye siqhingi.Idolobha laseKissamos laziwa nangokuthi iKastelli Kissamou futhi laziwa kakhulu ngokuthi iKastelli ngemuva kwenqaba yaseVenetian eyayikhona.Manje sekuyitheku netheku lokudoba, ngesikebhe esijwayelekile esivela ePeloponnese ngeKythira .Umnyuziyamu wedolobha utholakala esigodlweni esidala sombusi waseVenetian futhi kube nokutholwa okubalulekile kwemivubukulo edolobheni, kufaka phakathi imidwebo emihle, evela edolobheni laseRoma iKisamos ( Κίσαμος , Latinized as Cisamus ). Idolobha eliyinhloko likamasipala ( Δήμος Κισσάμου nguKastelli-Kissamos uqobo.

Umlando hlela

UStrabo wathi iCisamus yasendulo yayixhomeke ku- Aptera futhi yayiyizikhali zayo zasolwandle. [1]I- Peutinger Table ihlukanisa amadolobha amabili asethekwini eKrete okuthiwa yiCisamus,Modern Kissamos (ngo-35 ° 29'38 ″ N 23 ° 39'25 ″ E) iqhelelene kakhulu nentshonalanga kunalapho i-Aptera ibekwa khona manje (ngo-35 ° 27 ' 46 ″ N 24 ° 8'31 ″ E).Yayikhishwe nguPashley ngo-1837 njengayo, yamadolobha amabili asendulo asolwandle aseCretan abizwa ngeKisamos, elihlobene ne-Aptera. [2]Esikhathini esedlule, lapho kwakucatshangwa ukuthi ichweba lase-Aptera liyiKissamos yanamuhla, abanye babecabanga ukuthi i-Aptera icishe ifane nePolyrrhenia, kuthi iKissamos ibe ichweba lasePolyrrhenia. [3]Kodwa-ke, uStrabo neminye imithombo yasendulo bathi itheku lasePolyrrhenia lalisePhalasarna ogwini olusentshonalanga. [4] [5]

 
IRotunda kaMichael Archangelos e-Episkopi - eKissamos
 
Imyuziyamu yaseKissamos yokuvubukula
 
UMosaic emnyuziyamu

UCisamus wasendulo waba ngumbhishobhi ongumKristu, isixuku sedolobha elikhulu laseGortyna, inhloko-dolobha yesifundazwe saseRoma iKrethe. Ababili kuphela bababhishobhi bayo beminyaka eyinkulungwane yokuqala abashiwo emibhalweni yesikhathi samanje: Theopemptus (ngokusho kwekhulu le-18 lelequien ), uNicetas (ngokusho kwekhulu lama-20 likaJanin) eTrullan Council ngo-692, noLeo eMkhandlwini Wesibili waseNicaea e 787. [6]

Umbhishobhi wama-Orthodox hlela

Umbhishobhi usengowokuhlala kweSonto Lase- Eastern Orthodox laseCrete. [6]

Isifunda-bhishobhi sesiLatin hlela

Ngemuva kokunqotshwa kweCrete yaseVenetian ngo-1212, uKissamos waba yisifundabhishobhi seLatin Church .Kwaziwa amagama ababhishobhi baseLatin abangaphezu kwama-20 kusukela ngaleso sikhathi kuze kube sekupheleni kwekhulu le-16, okubandakanya : [7] [8] [9]

  • Angelo Barbarigo (1383 - 1406.09.21)
  • I-Prospero Santacroce (1548.03.22 - 1572? )

Umbhishobhi Latin (I-Curiate Italian Cisamo ) yacindezelwa cishe ngonyaka we-1600, futhi kwasala ubhishobhi obizwa ngokuthi yi-titular.

UMasipala hlela

 
Umasipala waseKissamos

Umasipala waseKissamos wakhiwa kunguquko yohulumeni basekhaya ngo-2011 ngokuhlanganiswa komasipala abathathu bangaphambilini, ababa ngamayunithi kamasipala:

  • I-Kissamos
  • Innachori
  • Inganekwane

Umasipala unendawo engu- 341.018 square kilometres (130 sq mi) kanti uphiko lukamasipala 149.034 square kilometres (58 sq mi).Iyunithi kamasipala Kissamos ihlanganisa Gramvousa nhlonhlo (Chernisos Gramvousas Χερσόνησος Γραμβούσας) ntshonalanga kanye eduze Gramvousa neziqhingana, kanye kwesinye isiqhingana esigcwele ka Pontikonisi, futhi emizaneni Sfinari, Koukounaras, Polirinia, Platanos, Lousakia, Sirikari, Kallergiania futhi Kalathena . Kwakha ingxenye esentshonalanga eyedlulele yeyunithi lesifunda iChania, kanye neCrete.Ngaseningizimu inomngcele Platanias eMpumalanga, futhi Kantanos-Selino kuya eningizimu.

Isifundazwe sangaphambili hlela

Isifundazwe saseKissamos ( Greek ) sasingenye yezifundazwe zeChania Prefecture.Insimu yayo ihambelana naleyo kamasipala wamanje waseKissamos, kanye nezinyunithi zikamasipala zaseKolymvari naseVoukolies (ngokwengxenye).Kwaqedwa ngo-2006.

Abantu bendawo abaqaphelekayo hlela

  • UManos Katrakis (1908-1984), umlingisi
  • UGiorgis Koutsourelis (1914-1994), umqambi womculo waseCretan

Izinkomba hlela

  1. J.A. Cramer, A Geographical and Historical Description of Ancient Greece (1828), Vol. 3, pp. 364, 379
  2. Robert Pashley, Travels in Crete (J. Murray 1837), vol. 1, pp. 49, 55
  3. Edward Falkener, A Description of Some Important Theatres and Other Remains in Crete (Trübner 1854), p. 26
  4. Pendlebury (1969), p. 14
  5. J.A. Cramer, A Geographical and Historical Description of Ancient Greece (1828), Vol. 3, p. 364
  6. 6.0 6.1 Raymond Janin, v.
  7. Konrad Eubel, Hierarchia Catholica Medii Aevi, vol. 1 Archived 2019-07-09 at the Wayback Machine., pp. 185–186; vol. 2 Archived 2018-10-04 at the Wayback Machine., p. 127; vol. 3 Archived 2019-03-21 at the Wayback Machine., p. 166; vol. 5, p. 158; vol. 6, p. 166; vol. 8, pp. 205–206
  8. "Diocese of Kisamos" Catholic-Hierarchy.org.
  9. "Titular Episcopal See of Cisamus" GCatholic.org.