UNecdet Kent wazalwa ngo-1911 e- Istanbul eMbusweni wase-Ottoman futhi wathola imfundo yakhe yesibili eGalatasaray Lycee, njengoba kwenza nabanye ozakwabo emnyangweni wezangaphandle.Waya e- United States ezifundweni zakhe zaseyunivesithi, wathola iziqu zomthetho womphakathi eNyuvesi yaseNew York.Wayengumdlali webhola lezinyawo kafushane kuHull Fc.

Necdet Kent

Impilo yokuqala kanye nemfundo hlela

Umsebenzi hlela

Ebuyela eTurkey, uKent wangena eMnyangweni Wezangaphandle ngo-1937.Uqale wathunyelwa njenge- vice consul e- Athene, eGrisi.Ngo-1941, waqokelwa esikhundleni sokuba yisekela likamengameli eMarseilles, eFrance, okuyisikhundla asiphethe kwaze kwaba ngo-1944.Ababaleki abaningi bahlangana eningizimu yeFrance ngesikhathi sempi, kanti iMarseilles yayiyitheku elikhulu lokuqalisa.

Ngemuva kweMpi Yesibili Yomhlaba, uKent waqhubeka nomsebenzi wakhe kwinkonzo yezangaphandle yaseTurkey. Usebenze njenge- Consul General e-Turkish Consulate General eNew York City . Wayebuye futhi ngezikhathi ezahlukene abe yinxusa laseTurkey eThailand, eNdiya, eSweden, nasePoland . [1]

UNecdet Kent washada futhi waba nezingane.Indodana eyodwa, uMuhtar Kent, wayengusihlalo kanye ne-CEO yeNkampani yeCoca-Cola kusukela ngoJulayi 2008 kuze kube nguMeyi 2017.

Izimangalo Zokuhlengwa Kwesizwe hlela

Esithasiselweni sencwadi kaStanford J. Shaw iTurkey and the Holocaust (1993), izimangalo zikaKent zokuhlenga amaJuda ngesikhathi sokuQothulwa Kwesizwe zashicilelwa okokuqala.

UKent uthe, ngesinye isikhathi ngo-1943, umsizi wenxusa laseTurkey watshela uKent ukuthi amaJalimane ayesanda kulayisha amaJuda angama-80 aseTurkey ahlala eMarseilles ezimotweni zezinkomo ukuthutha ngokushesha ukuze abulawe eJalimane.UKent kamuva uyakhumbula, "Kuze kube namuhla, ngikhumbula umbhalo owawusenqoleni: 'Le nqola ingahle ilayishwe izinkomo ezingama-20 kanye no-500 kilograms wotshani'."[1] UKent waya kumkhuzi wamaGestapo esiteshini, futhi wafuna ukuthi amaJuda adedelwe, ngoba ayeyizakhamizi zaseTurkey kanti iTurkey yayingathathi hlangothi.Lesi sikhulu senqabile ukwenza lokho, sathi laba bantu babengelutho ngaphandle kwamaJuda.

Ngokwe-akhawunti yakhe, uKent nomsizi wakhe bangena ngokushesha esitimeleni; isikhulu saseJalimane samcela ukuba ehle, kodwa uKent wenqaba.Esiteshini esilandelayo, izikhulu zaseJalimane zagibela zaxolisa kuKent ngokungamvumeli ahambe eMarseilles; babenemoto elinde ngaphandle ukuthi bambuyisele ehhovisi lakhe.UKent uchaze ukuthi iphutha wukuthi izakhamizi ezingama-80 zaseTurkey zazilayishwe esitimeleni."Njengommeleli kahulumeni owayenqaba impatho enjalo ngenxa yezinkolelo zenkolo, angizange ngicabange ukubashiya lapho," esho.Emangazwe ukuma kwakhe okungayekethisi, amaJalimane ekugcineni adedela wonke umuntu wehla esitimeleni. [1]

UKent uphinde wathi wafinyelela emphakathini wamaJuda, enikeza omazisi baseTurkey inqwaba yamaJuda aseTurkey ahlala eningizimu yeFrance, noma labo ababebalekele lapho futhi ababengenawo amapasipoti avumelekile aseTurkey. [1]UKent uphinde wathi waya ekomkhulu lamaGestapo eyobhikisha ngokuhlwithwa kwabo abesilisa emgwaqweni eMarseilles ukuthola ukuthi bangamaJuda noma cha ( ngokusoka ); UKent ukhuze umkhuzi wamaphoyisa waseGerman futhi wamazisa ukuthi ukusoka akubonisi ukuthi ungumJuda, ngoba namaSulumane asokile. [1]

Ukuqinisekiswa kwezimangalo hlela

Isazi-mlando uMarc David Baer uphawula ukungahambisani okuningi endabeni kaKent, ephetha ngokuthi "kwenziwa".Isazi-mlando uCorry Guttstadt uhlola izimangalo ezenziwe, uphetha ngokuthi "isenzo sobuqhawe sikaKent asinasisekelo ngokuphelele". Ugxeke imizamo yokusebenzisa "ukutakula amaJuda njengethuluzi lokukhangisa".

UKent akabonwa njengoLungile Phakathi Kwezizwe.

Ifa nodumo hlela

Ngo-2001, uKent, uNamık Kemal Yolga noSelahattin Ülkümen, nabo ababengabameli baseTurkey abake basebenza eYurophu futhi basindisa amaJuda phakathi neMpi Yezwe II, bahlonishwa ngeMedical Service Medal yaseTurkey.

Izinkomba hlela

  1. 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 "True courage of one who had to act: Necdet Kent, Turkish diplomat 1911-2002", The Daily Telegraph, London; reprinted on Sydney Morning Herald.com, 1 Oct 2002, accessed on September 25, 2008